Hei-hei!
Uskumatult kaua aega on möödas sellest, kui ma viimati kirjutasin, ja nii
palju on ka toimunud! Pool maailma on vist juba läbi reisitud, vähemalt selline
tunne on…
Enne sügispuhkust oli mul natuke aega ette valmistada enda essee ja CV,
et taotleda Tallinna Lennujaama stipendiumit, mis igatahes tuleb kasuks, kuna
elu Prantsusmaal on tunduvalt kallim, kui ma ette kujutasin. Isegi minu
vegan-dieedi puhul on kallis, sest kõik värske on vähemalt topelthinnaga ja mu
lemmikpuuviljad mangod on siis vähemalt 2€ tükk… Nii et pöidlad pihku, et ma selle saan! Aga peale selle panin end kirja
ka ühele sündmusele esinejana, et tutvustada enda riiki Eestit, mille üle ma
nüüd siin välismaal elades nii palju uhkust tunnen.
Muidugi enne reisi sai kõvasti õpitud, joostud ja sulgpalli mängitud. Tol
ajal mu selg ikka veel valutas, kui ma sulgpalli mängisin, aga nüüdseks pärast reisi
on kõik luud-liigesed terved! :)
Niisiis, pühapäeval 26.oktoobril varahommikul 6.20 startisin Megabus’iga
Barcelona poole. Bussi peale jõudmine oli juba paras ettevõtmine, sest nagu igal
pool mujal, siis pühapäeva hommikul bussid väga vara ei liigu ja metroo jäi ka
millegi tõttu vähemalt 20 minutit hiljaks. Võib-olla oli asi selles, et
öösel keerati kella…
Reis bussiga ei kestnudki väga kaua, kõigest 5 tundi ja 30 minutit, millest 45 minutit oli
paus ühes bensiinijaamas (oo, kuidas mälestused bensiinijaamas töötamisest
meelde tulid! :D) ja ülejäänud aja töötasin ma enda puhastuse programmi kallal
(sellest kirjutan hiljem pikemalt) või magasin. Barcelonasse saabudes oli
esimesteks eesmärkideks söögi ja hotelli leidmine… Mitte nii kerge ülesanne, kui sa
oled üksi võõras linnas, sest kõik teised saabusid muul ajal. Kord kui need tegevused
olid tehtud, läksin üksi linna avastama - Park Güell ja mõned väiksemad elanikele
mõeldud aiad… Kõik oli nii ilus, roheline ja seal oli vähemalt 22 kraadi sooja…
Mmmm…
Pühapäeva õhtul läksin seitsme india poisiga Tapas night out sündmusele, mis
oli hispaania/kataloonia köögi tutvustamiseks. Ma olin selles natukene pettunud,
sest õhtu lõpuks olin ma pigem rohkem joonud kui söönud ja kõht oli ikka tühi
:D. Aga mis seals ikka… Poisid tahtsid tasuta klubi sissepääsu ka ära proovida
ja nii me siis tantsisime öösel kella kaheni Jamboree’s, mis muidu on rohkem
jazziklubi, aga öösiti RnB klubi. Selle õhtu lõpuks panid teised Tapas night out
sündmusel osalejad meie grupile nime “Lumivalguke y les siete aviatores”
(lumivalguke ja seitse lendurit, või midagi taolist) – kas ma olen tõesti
niiiiii valge?
Teine päev, esmaspäev, oli palju edukam ja me nägime pea terve linna ära,
sest me ainult jalutasime ja jalutasime… ligikaudu 8 tundi. Meie grupp oli alguses
väga suur - 17 inimest - aga mingil hetkel see lagunes mitmeks. :) Meie giidideks
olid meie kursusekaaslased Sonia, Adria ja Laura, kes kõik on sellest
piirkonnast (kuid mitte Barcelonast) pärit. Kohalikega linnas ringi käia on ikka
hoopis teine tera. Pilte nähes saate väikese aimduse, mida me nägime ja kus
käisime. Õhtul tegime uue kohalikega tapas’te õhtu, mis oli tunduvalt parem ja
täitis seekord ka ikka kõhu :)
Teisipäeval see seltskond, kellega mina rohkem koos olin, läks poole päeva
pealt ära. See aga ei tähenda seda, et me midagi me ei teinud! Käisime Sagrada
Familiat, selle lähedal olevat Hospitali vaatamas (endine haiglahoone), mis olid
erakordselt ilusad! Kumbagi me sisse ei läinud, sest hinnad olid liiga kõrged ja järjekorrad liiga pikad, aga silmailu pakkus ikkagi :) Lõunal saime kokku giidide Adria ja
Lauraga, nägime lõpuks katedraali seest (seal olid elavad valged pardid…), kuhu
me tahtsime juba mitu päeva järjest minna…
Lõunaks sõime churroseid ja kuuma šokolaadi, imeeeeeeheaaaaa! Aga noh, kuna
minu kõht on lõpmatu, siis mulle sellest kauaks ei jätkunud :). Ülejäänu lõunasöögi sõime
turul, mis on minu jaoks lausa paradiis – palju erinevaid puu- ja köögivilju,
valmis puuviljasalatid ja smuutid igal nurgal vaid paari euro eest… Oleks kõik turud mujal sellised! Pärast lõunat läksid teised enda bussi peale ja ma
jätkasin üksi matkates Montjuici mäel. Kõik oli nii ilus, õitsev ja rahulik nagu
tõelisel paradiisisaarel. Pilte Barcelona reisist näete siin.
Kolmapäeva varahommikul kella 4 paiku hakkasin ma hotellist lennujaama poole
sammuma, ligi pool tundi jala bussini ja sealt pea tund bussiga. Lennujaamast
lendasin Ryanairiga Pariisi ja olin kohal kell 10 hommikul. Pariisis tervitas
mind Maxence, kes oli mulle Pariisi giidiks ja lubas mul üksi tema
venna katusekorteris ööbida.
Kohe esimesel päeval võtsime Louvre’i ette ja teel sinna jalutasime paljudest
kuulsatest kohtadest mööda – la Seine, Concorde, la Madelaine (kuhu me ka sisse
läksime), Tuileries'i aiad… Mille lähedal ostsin ma vist enda elu jooksul kõige
kallima cappuccino - 7€! Siiamaani ei usu, et ma raatsisin :). Louvre oli, nagu
arvata, reisi kõige mahukam ettevõtmine, igatahes, kui ma sealt lõpuks välja
astusin, siis ma olin näljast nõrkemas. Õhtu veetsime mõnusalt puhates (sest jah, ma olin öösel kella 3st üleval olnud), süües ja veini mekkides.
Teisel päeval, neljapäeval, oli järjekordne ring muuseume – Aasia kunstide
muuseum, Orsay muuseum, mille vahepeal jõudsin ära näha Champs-Elysées,
triumfikaare ja nautida Strabucksi kohvi. Orsay muuseum meeldis mulle isegi
rohkem kui Louvre, sest see oli väiksem ja paremad teosed, aga Louvre on ikkagi võimas
ja et kõike nautida on vaja rohkem aega kui päev. Pärast Orsay'd läksime Maxiga
Montmartre’le päikeseloojangut vaatama (mida me nautisime igal pool, kus vähegi
võis) ja mina nautisin ühtlasi veel ühte crepe’i ja hiina toitu. Õhtul läksime
laiali, sest mina suundusin Lady Gaga kontserdile (mis oli tõesti nauditav!)
ja tema enda perega õhtustama. Hiljem saime uuesti kokku, et nautida Pariisi baare
(isegi pärast meeletut kahte tundi kontserdil hüppamist).
Reedel ehk kolmandal päeval nautisime Pariisi jalgratastega. Kuna reede oli
ühtlasi ka Halloween, siis võis igal pool näha hirmuäratava meigiga inimesi
tänavatel ringi liikumas, aga see kõik muutis õhkkonna ainult mõnusamaks ja
familiaarsemaks. Nähtud sai Trocadero, Eiffel (mitte et ma seda juba vähemalt 3
korda näinud poleks), Champs-Elysées, Concorde ja seejärel läksime ooperimajja,
mis meile mõlemale väga meeldis ja hiljem Sainte-Chapelle, Notre Dame. Kuna ma
päeval võitsin põlist pariislast kihlveos ühe tänava nime peale, siis Max tegi
õhtusöögi välja ja viis mind taimetoidurestorani. See oli ülitore üllatus ja
minu silmad särasid pärast seda terve õhtu! :) Pärast söömist riietusime end
restorani WC-s vampiirideks ja läksime parimaid palasid Pariisi peale nautima
:)
Laupäev oli mõnevõrra vaiksem, sest kuna 1.november on Prantsusmaal rahvuslik
püha, siis otsustasime hiljem ärgata ja seejärel läksime kuulsaimasse surnuaeda
Pere-Lachaise'i. Ülejäänud pärastlõuna tegin väikese suveniirišopingu, vaatasime
päikeseloojangut triumfikaare juures ja seejärel läksime prantsuse õhtusöögile,
kus ma lõpuks proovisin prantsusepärast salatit… ja ma pean ütlema, et ma
natukene pettusin. Aga mis seal ikka, india toit on mu südame ilmselgelt võitnud
:) Käisime veel korraks housewarming'u peol ja seejärel kodu tuttu…
Pühapäev ehk tagasisõidu päev oli ka suhteliselt vaikne ja lühike. Esimest korda käisin
Maxence’i korteris, kus ta enda ülejäänud perega elas, mis oli hiigelsuur – 140 m2. Korter.
Uskumatu. Linnas läksime avastama Notre Dame’i torne, mida me
olime juba mitu päeva nillinud, aga iga kord olid need juba kinni. Pärast seda
käisime väiksetel tänavatel Sainte-Micheli piirkonnas ja seejärel läksin enda
transpordi peale BlablaCar’iga. Nimelt on prantslastel suur kommuun autos
istekohtade jagamiseks… Oleks Eestis ka see kommuun nii hästi toimiv. Sellega võite
tutvude BlablaCar saidil SIIN. Ja pilte Pariisi reisist näete SIIN.
Tagasitulekust saadik olen pühendunud enda sügispuhastusele, et puhastada end
sellest kohutavast kogusest alkoholist, magusast ja kohvist, mida ma endale siin
viimase kahe kuu jooksul olen sisse söötnud. See läheb väga edukalt, ma olen
jällegi kõvasti alla võtnud ja enesetunne on hea! Kuid neelud käivad ikka magusa
ja kohvi järgi, täiesti kohutav. Praegu on pikem nädalavahetus, sest
11.november on jällegi rahvuslik püha ja meil on järjestikku neli vaba päeva.
Seda aega üritan võimalikult ära kasutada enda õpingutega järgi jõudmiseks,
lõputöö ja –praktika edendamiseks. Kuna piletid tagasi Eestisse veebruaris on
mul ostetud, siis on väga suur tõenäosus, et ma jään siiski lõpupraktikaks
Eestisse, kuigi esialgsed plaanid olid muud.
Peale selle kõige on mu mõtted hõivanud ka üks tore poiss, kellega kindlasti saate järgmiste postituste kaudu paremini tuttavaks :).
Eestisse saabun 20.detsembril ja ma ootan väga kõigiga taaskohtumist! Mis
teha, kodu on kodu. À bientot!
