Home at last!

Hei-hei, Eestimaa!

Andke andeks, et ma ei ole viimased kolm kuud kirjutanud, aga elu Prantsusmaal läks nii isiklikul ja professionaalsel tasemel liiga kreisiks. Ja nüüdseks olen ma nädal aega juba Eestis olnud, aga ju siis mul oli vaja aega kosumiseks, et mingit kokkuvõtet kirjutada.

Mis ma siis tegin need viimased kolm kuud?

IATOM 13&14

One of the bests!

Õppisin. Kõvasti. Pea raamatus. Ma pole elus veel nii palju õppinud kui viimase kolme kuu jooksul. Vähemalt eksamiperioodil ma muud ei teinud kui õppisin, tegin pausi ja jälle õppisin. Eksamid olid tunduvalt raskemad ka, kohe näha, et tegu on magistriga. Siiamaani olen ka (lausa!!) kolme eksami tulemused kätte saanud ja seni ma olen kõigist ilusti läbi saanud :). Kõige põnevam minu jaoks oli Airport Planning projekt ja samuti mõnusalt challenging oli Operational Research, mille ma sain hetkel enda kõige kõrgema eksamitulemuse 17/20. See viimane on põhimõtteliselt matemaatiline modelleerimine ja mõned algoritmid nende lahendamiseks. Igatahes paljude jaoks äärmiselt raske :)

Õpigrupp enne aerodünaamika ja vedelike mehhaanika eksamit xD

Peale lennunduse õppimisele, ma õppisin ka palju sotsiaalsel tasandil. Kõik see multikultuursus hakkas mulle täitsa pähe, mõnus oli nii paljusid mõttemalle ja natuure tundma õppida! Rääkimata söögist eks ole. Detsembris oli meil ENACis “Around The World” projekt, kus nelja päeva jooksul erinevad kontinendid enda kultuuri, sööki, tavasid ja palju muud tutvustasid. Ka mina osalesin sellel, haarasin kampa kaks lätlast – Haralds ja Katrina. Nad olid suureks abiks, sest rääkimata kokkamisest, oli mul esitluspäeval eksam, kust ma sõna otseses mõttes lõpetades ära jooksin. Pakkusime igast head manti ja üldiselt tagasiside meie kohta oli positiivne, vähemalt inimesi meie juures tungles omajagu ja projekti korraldaja isegi nentis meie edu.

Eriti õppisin ma tundma nende viimaste kuude jooksul India kultuuri, kulinaariat ja inimesi. ENACis on Indiast pärit tudengeid väga palju, meie kursusel oli neid igatahes rohkem kui prantslasi endid. Mind vaimustab nende mõttemaailm, endiselt tugev side traditsioonide ja religiooniga, mistõttu ma usun, et nende eluvaade on hoopis teine, kindlasti tervem kui eestlaste oma. Ja muidugi nende igikestev energia ja temperament. Ma ei ole just vaikne hiireke, kuid mina ei suuda iialgi end nendega võrrelda. Nende muusika, filmid… kõik on lihtsalt väga tugeva mõjuga ja kaasahaaravad. Isegi ema küsis üks päev, kas ma nüüd ainult India muusikat kuulangi :)

Henna tätokas, Charu tehtud!

Nii muuseas armusin ma ka India toitu. See on lihtsalt imeline, need vürtsid, tulisus, maitsed ja kõik see on väga tervislik ning suurel määral taimetoit! Ma olen küll veel algaja, kuid juba minu valmistatud India toidud panid hindude suud matsuma ja pälvisid kiitust :) Kokkamine sai minu jaoks meeldivaks tegevuseks, mida ma nüüd täiel rinnal naudin ja avastan.

Õhtusöök sõbrannadega Tartus :)

Sulgpall, oh seda sulgpalli. Ma mängisin kõvasti, enne jõuluvaheaega oli iga kolmapäev treening ja iga neljapäev võistlus. :) Ja enda mängu ma veel maha ei mata, ma kavatsen sellega Eestis edasi tegeleda, aga kohti, kus seda teha ei ole palju ja kindlasti see ei ole nii lihtne kui ENACis. Ei tasu enda 60-eurost reketit ju maha matta.

Last but not least. Ma õppisin end rohkem tundma, tänu nii erinevatele inimestele minu ümber olen ma nüüd tunduvalt suurema silmaringiga ja mõtlen elust teisiti. Nagu “L’Auberge Espagnole” filmis peaosatäitja ütles, siis tagasi jõudes tundis ta end kodus võõrana, sest temas oli korraga nii palju erinevaid kultuure, et õieti ei mahugi mingisse kindlasse lahtrisse enam. Kindlasti on tegevusi, mida ma enam kunagi ei tee ja mida ma vastupidi ainult teengi. Ma arvan, et nüüdseks ma olen taas saanud kontakti selle Haldiga, kes ma olin 17-aastasena, lihtsalt natuke elutargemaga… Aga kindel on see, et ma kavatsen edaspidi enda tervisele ja enda kunagistele unistuste täitmisele pühenduda. Eks näeb, kes minust kokkuvõttes saab :)

Kokkuvõtteks, ma soovitan ENACi kõikidele ERASMUSlastele, sest kogemus on mega. Toulouse ise on lennundusmeka, ENAC on vanim ja arvatavasti parim lennundusülikool ja sellele kõigele lisaks hea atmosfäär (kuid selle fiilimiseks soovitan varem natuke prantsuse keelt harrastada). Igal juhul soovin kõigile sinnaminejatele jõudu ja kindlasti olen valmis nõu ja jõuga aitama! :)