skip to main | skip to sidebar

Fairy Tale

Lood Toulouse's ENACis õppimisest...

  • Entries (RSS)
  • Comments (RSS)
  • ENAC
  • Toulouse
  • ELA
  • ERASMUS

kolmapäev, oktoober 22

Imelikud unistused, mis täituvad!

Posted by Haldi at 19:27

Ja jällegi on aeg läinud linnulennul :) Aga seekord on ka palju uudiseid, rohkem positiivsust, lootust, energiat ja soovi end arendada! Ja üha enam tundub, et kolmapäevad on just need päevad, mis siin olles kõige tähtsamad on – millegipärast just nendel päevadel kirjutan ma blogi ja ajan paberimajandust :).

Viimati kirjutasin üle-eelmisel reedel… Ja nädalavahetus pärast seda oli pöörane. Väga pöörane. Tahtsin palju asju ära teha ja õppida, aga kokkuvõttes läksin reedel ja laupäeval välja linna peale ja saabusin varastel hommikutundidel.

Reedel, 10.oktoobril lõpetas Kanika, India tüdruk, kellega ma hästi läbi saan, enda praktika ja sellega koos ka enda magistrikraadi  - ja muidugi siis tuleb ju seda tähistada. Läksime koos tema ameerika sõpradega (ja ma endiselt imestan, et mul ei ole mingit keelebarjääri inimestega, kes räägivad inglise keelt emakeelena…) India restorani sööma. Ja see oli imeline!! Ausõna, mul on tunne, et ma olen siin olles rohkem india toitu ja indialasi nautinud kui prantsuse toitu ja prantslasi (ja prantsuse keelt). Pärast imelist ja kõhtu ummistavat õhtusööki otsustasime minna alkoholi nautima mõnda mõnusasse baari. Kuna prantslaste jaoks on baar õhtuti/öösiti klubi, siis saime palju lõbutseda tantsides (laudade peal) ja seltskonda (ja jooke) nautides.



Nii uskumatu kui see ka pole, siis pärast iga pidu järgmisel päeval mulle väga meeldib trenni teha (eriti jooksmas käia) ja ka seekord. Kuigi ma jõudsin koju hommikul kell 4.30 või midagi sellist, siis pärast 6-8-tunnist und, on mul megapower sees ja jooksmine tuleb väga lihtsalt :) .

Laupäev oli imeline päev!!! Kuna paar nädalat tagasi kirjutatud postitusest võite aru saada, siis mul oli kerge masendus ja esimene samm sellest ülesaamisel oli tol laupäeval. Nimelt läksin esimest korda välja ühe mustanahalise poisiga William’iga, kellega ma kohtusin esimesel laupäeval, mis ma Toulouse’s veetsin. Käisime maailma parimas kohvikus kooki (tarte chocolat au framboise… mmm) ja kuuma jooki rüüpamas. Flower’s cafe on arvatavasti kõige populaarsem kohvik Toulouse’s, sest laudu oli vähem kui inimesi ja seetõttu ootasid inimesed elavas järjekorras. Pärast maiustamist käisime linna peal kõndimas, mööda Garronne’i jalutamas ja arutamas kuumadel teemadel nagu religioon, eluharjumused ja kultuurid.


Pärast William’iga kohtumist sain ma kokku kallite kaasmaalastega, keda ma siit Toulouse’st nagu nõela heinakuhjast taga otsisin. Saime väikese seltskonnaga esimest korda kokku ja meid oli kokku neli – mina, Teele, Martin ja Erik. Istusime kesklinnas pargis, rüüpasime natuke õlut ja leppisime kokku, et tulevad kindlasti ka järgmised kohtumised, näiteks terve eestiteemaline päevak koos eesti toidu, filmide ja traditsioonidega. Meil oli koos väga lõbus! :)


Pärast eestlastega kohtumist vedasid IATOM13 (mina olen IATOM14) tudengid mind endaga kaasa La Dune’i (jälle) , mis tähendab, nagu ikka, hommikuni tantsimist. Me jäime seekord Sharath’iga peagi kahekesi, sest kella kolme paiku ülejäänud seltskond otsustas taksoga tagasi koju minna. Ja nii me siis kahekesi tantsisime, istusime, nälgisime (vähemalt mina) ja rääkisime kuni kella viieni hommikul kuni lõpuks ühiskondlik transport saabus. Linnas võtsin kerge snäki – kuna ma kebabi ei saa süüa (sest ma ei söö liha), siis mul on kombeks siin väljas käies süüa falafeli wrape. Ja seejärel hommikul esimese metrooga tagasi koju.

Pühapäev oli omaette eriline päev, sest ma jõudsin koju kell seitse hommikul, aga kuna ma olin õega kokku leppinud Skype kõne kella kümneks (minu jaoks kell üheksa), ei leidnud ma mõtet magama minna kaheks tunniks. Selle asemel ma koristasin, jõin kohvi ja tšillisin niisama kuni kõneni. Kõne ise oli megaarmas, rääkisime kõigest, alustades ilmast lõpetades maaga ja nii peaaegu kaks tundi. Tore oli näha neid Tiitsusid. Seejärel leidsin viis tundi magamiseks, siis Skypesin Kairega, käisin jõusaalis ja jälle magama.

Heidi pani mulle sellel päeval ka südamele, et ma jõuludeks ikka Eestisse tuleksin – nüüdseks on see mõeldud-tehtud ja ma saabun Eestise 20.detsembri päeval, veedan jõulud perega ja siis tulevad 26.-27.detsembrist Eestisse India poisid Jithin ja Sharath, kes tahavad teha Baltitripi ja noh, muidugi ma olen giid :). Ja ma olen üliõnnelik selle ülesande üle! Nii et need, kes tahavad mind näha, siis soovitan soojalt minuga enne nende tulekut ühendust võtta! :)

Teisipäeval tuli Toulouse’i Maxence, keda ma väga tagasi ootasin :). Ta veetis siin ainult pea 48h, aga see oli väga tore ja sisukalt veedetud – jalutasime Toulouse’s, ta näitas mulle vaatamisväärsusi ja sain enda turistikaid teha :) . Samuti tuli ta minuga kaasa CPAMi, et anda vajalikud dokumendid üle, et saada ravikindlustuse hüvitist. Valmistasin talle eesti toitu ja tema mulle prantsuse toitu. :) Siin on mõned pildid, aga kindlasti mitte tervest Toulouse'i võlust!




 Garonne & St. Pierre




 Capitole





Neljapäeval, pärast Maxence’i lahkumist oli mul õhtul sulgpalli turniiri teine võistlus. Ma ei mänginud seekord küll palju, aga meie tiimil läks väga hästi – võitsime kõik mängud. Naljakas selle juures oli see, et ma mängin kahekesi Sharath’iga kaksikmängu (mixed double) ja esimese mängu ma magasin maha sellega, et ma läksin vetsu ja teise mängu ajal ma suutsin enda jala nikastada ja seda tehes kukkuda enda selja peale nii, et viimased päevad olen ma natuke lombakas ja valudes olnud. Tee veel välismaal sporti… No tõesti :D

Vigastuse tõttu aga olid kõik mu vastu väga toredad, terve reede päeva käisid mul külalised mind lõbustamas ja vestlemas… Kuigi ma lootsin enda lombaka aega kasutada õppimiseks või asjade organiseerimiseks. Nii palju siis sellest. Oma jäärapäisusest tahtsin reede õhtul juba sulgpalli mängida ja mängisingi, aga see oli rohkem toksimine kui miskit muud.

Nädalavahetuse võtsin suhteliselt vabaks, olen natuke tüdinenud pidudest ja tahan siinset aega paremini ära kasutada, rääkimata lombakas olemisest. Seega ma tegelesin Barcelona-Pariisi organiseerimisega, õppimise, pisukese sportimise ja sõpradega lõunatamise/õhtustamisega.

Esmaspäeval suutsin ma juba iseseisvalt jooksma minna pärast vigastust ja muidugi oli mul kohe vaja joosta 5 kilomeetrit. Mõnikord ma ikka mõtlen, et ma olen uskumatult jäärapäine… Aga kõik oli korras, selg ei andnud väga tunda, pigemandis tunda jalavigastus, mida muul ajal pole tunda.

Esmaspäeva õhtul oli jälle Toastmasters ja kuna mulle väga see programm meeldib, siis uurisin ka võimaluste kohta Toastmastersiga Eestis liituda ja ennäe imet! Tallinnas isegi on üks klubi! Imeline! Aga nagu ikka, õhtud Toastmasters’iga on imelised.

Teisipäeval oli esimene eksam – Lennujaama disain. See oli uskumatult raske võrreldes eelmise aasta eksamiga ja natuke ebaausaks muutis eksami ka fakt, et osad inimesed kasutasid enda konspekte ja kalkulaatoreid, kuigi need olid keelatud… Nii et suure tõenäosusega me peame uuesti eksami sooritama. Loodetavasti mitte raskema.

Õhtul oli mul prantsuse keele õhtutund, mille ma endale lisaks võtsin, et arendada enda prantsuse keelt rohkem ja nüüd ma olen tõsiselt sellele pühendunud :). Selleks ma ju siia tulingi! See prantsuse keele tund meenutas ainult rohkem Mandzolo tunde, kus õpitakse prantsusekeelseid laule ja muud sellist. Aga õhtuti väga intensiivselt niikuinii ei jaksaks ja paljudel on tunnid hommikust õhtuni (8.00-17.30).

Pärast prantsuse keelt oli mind kutsutud Kanika poole india õhtusöögile koos tema ameerika sõpradega. Ja see oli imeline! Ma nii naudin india taimetoitu, et ma ise ka ei usu mõnikord… Sain ka esimest korda maitsta 75-eurost tõelist šampanjat ja oi kui hea see veel oli! :)

Täna, kolmapäeval käisin veel CAFis küsimas, kas nad veel elavad või kas nad ikka teevad seal tööd? :D Sest viimasest korrast, kui ma sinna viimase dokumendi viisin, on möödas rohkem kui 15 kalendripäeva. Sinna minnes ma avastasingi, et nad olid eile teele pannud kirja teemal, et neil on üks dokument puudu, mida nad kordagi isegi ei küsinud. Aga mul oli see dokument olemas, siuhsauh koopiad ja kõik korras. Nüüd mul on isegi reaalselt lootus järgmisest kuust alates elamishüvitust saama hakata!

Linnas olles käisin ostsin endale ka saumikseri ja nüüd ma saan jälle imelisi smuutisid ja püreesuppe teha, mida ma niiiiiiii igatsesin. Siin ei ole neid valmiskujul ka väga palju müügil ja enda omad on niikuinii paremad. Ära minnes ma kavatsen selle maha müüa 10 euro eest ja ma olen tasa :D (sest see maksis 9,99€).


Sain täna kätte ka enda Lady Gaga kontserdipileti Pariisi! Kirja avamise moment oli väga eriline! Panin enda lemmikloo mängima ja avasin aeglaselt ümbriku… Ja avastasin roosa pileti! Nii fun! Nii et nädala pärast Haldi kehastub ümber Baby Monsteriks ja läheb Pariisi kontserdile rokkima :) :D Nii need unistused täituvadki... Kui sa ise hoolitsed selle eest, et nad täituksid!

Pühapäeval sõidan ma Barcelonasse kolmeks päevaks, pärast seda lendan otse Pariisi neljaks-viieks päevaks ja siis tulen tagasi Toulouse'i. Meil on nimelt järgmine nädal puhkus :). Heheheheeee! Seega võimalik, et minust kuulete alles kahe nädala pärast jälle! :)

Olge terved ja ärge seal Eestis liiga palju külmetage! :* Meil oli viimasel nädalavahetusel kerge kuumalaine oktoobri kohta - kuni 28 kraadi sooja, ajee! :)
Saada see meiligaBlogThis!Jaga X-isJaga FacebookisJagage Pinterestis

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Uuem postitus Vanem postitus Avaleht
Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)

Eesti? English? Français?

C'est moi!

Minu foto
Haldi
Tallinn, Estonia
Kuva mu täielik profiil

Archive

  • ►  2015 (1)
    • ►  veebruar (1)
  • ▼  2014 (5)
    • ►  november (1)
    • ▼  oktoober (3)
      • Imelikud unistused, mis täituvad!
      • Ka Toulouse'i on lõpuks sügis ja masendus jõudnud!
      • Küll see aeg lendab kiiresti!
    • ►  september (1)

Dear ones...

 

© 2010 My Web Blog
designed by DT Website Templates | Bloggerized by Agus Ramadhani | Zoomtemplate.com