Kallid tuttavad, armsad ja muud loomad Eestimaal!
Ma tean, et mu viimasest postitusest on juba liiga palju aega möödas ja tänusõnad neile, kes seda muudkui meelde tuletasid… Ma oleksin hea meelega ka varem kirjutanud, aga noh… seda aega jääb ikka väheks, ka siin Prantsusmaal. Aga unustanud pole ma seda kordagi!
Kohe-kohe on saabumas hetk, mil ma olen täpselt neli nädalat siin veetnud, ja uskuge mind, ma ise ka ei usu, et see aeg nii kiiresti läinud on. Aga palju on tehtud, palju on nähtud, aga veel rohkem on vaja veel teha, et võtta maksimumi siin veedetud ajast.
Kool on täiega alanud, tunde on palju (õnneks mul vähem, sest ma olen ERASMUS ja mult võeti mõned ained ära) ja päevad võivad täiesti vabalt kesta 8.00-17.30. Aga mulle meeldib, kõik on väga lennunduskeskne ja kohati mul on tunne, et siin ma olen palju rohkem lennundusalaselt õppinud ja näinud, kui Eestis. Aga selleks ma siia ka tulin! Prantsuse keelega üritan ka igalpool hakkama saada, ja enamjaolt saangi ja on näha väikest arengut!
Endiselt olen harrastanud palju sporti, ikka jooksmist, jõusaali, sulgpalli ja muid pallimänge. Otsustasin liituda nii-öelda ametliku sulgpalli treeninguga, ostsin ka endale esimese ametliku (ja väga hea!) reketi, mis maksis 60€. Loodame, et sellest on ka veel siis kasu, kui Eestisse naasen ja treeningutega jätkan :). Võimaluse korral postitan siia ka pilte, videosid meie toredast seltskonnast, kes armastab õhtuti (peaaegu öösiti) sulgpalli mängida. :)
Asjaajamine on prantslastel aga superaeglane – siiamaani ootan enda pangakaarti (õnneks on nad juba!!! avanud mu pangakonto), toetuste taotlemiseks kulub vähemalt nädal + pärast 2 kuud raha ootamist… Isiklikult loodan, et kord kui ma pangakaardi kätte saan, siis ma saan lõpuks ka prantsuse telefoninumbri, sest muidu mu telefon on rohkem MP3-mängija ja fotokaamera kui telefon :). Inimestega on igatahes telefoni teel kergem suhelda kui Facebookis, natuke mobiilsem. :)
Kuna mitmed on küsinud, kuidas mu tervis on siis pühendan sellele ka ühe paragrahvi. Minu jaoks on uskumatu, kui palju need inimesed siin jaksavad juua, oh la la! Mõnikord unistan õhtust, kui keegi ei ava ühtegi pudelit koos olles :D. Aga see on justkui nii muuseas toidu kõrvale ja pärast lihtsalt jutu kõrvale… nagu ikka. Siiski ei ole täheldanud seetõttu väga drastilist tervise halvenemist, puhkust on mul siin igatahes rohkem kui Eestis ja süüa püüan ikka moto “Mida värskem, seda parem” järgi. Hambaarsti juurde on mul nüüd lõpuks aeg kirjas, nii et šansid, et ma saan enda hamba korda enne Eestisse naasmist on juba päris suured :).
Palju aega on kulunud siiski põhiliselt reisimisele. Viimaste nädalate jooksul külastasin paljusid linnasid ja külasid - Saint Bertrand de Comminges, Albi, Cordes sur Ciel, Montpellier, Carcassonne.
Teisest nädalavahetusest on mul palju fotosid sellest, kuidas me pühapäeval, 14.septembril Maxence’ga käisime purilennukitega lendamas ja pärast reisisime mööda Prantsusmaa väikeseid külasid…Vaata fotoalbumit siin. (Märkus: Maxence’ga kohtusin esimesel nädalavahetusel Kaidi peol, nägite teda ka eelmise postituse piltidel :) )
Ja kuna nädalavahetusest ei piisanud, et kõike külastada, varastasime Maxence’ga kolmapäeva pärastlõuna, et külastada Toulouse’i lähedal asuvat Albi linna ja Cordes sur Cieli küla. Mõlemad olid absoluutselt hingematvalt ilusad! Pilte näete siin.
Kolmanda nädalavahetuse ma veetsin suuremalt jaolt Montpellier’is, mis asub Lõuna-Prantsusmaal, mitte väga kaugel Marseille’st. Linn asub Vahemere ääres ja on võib-olla natuke väiksem kui Toulouse, aga vähemalt sama huvitav ja ilus! Kohtusin seal tuttavaga, kellega sain tuttavaks 4 aastat tagasi Prantsusmaad avastades – oli tore taaskohtumine! Rohkem pilte siin.
Eelmisel neljapäeval toimus Toulouse’s ajalooline sündmus ja eriti tähtis Airbusi jaoks – esimese lennu sooritas Airbus 320neo! Käisin seda tunnistamas (sest tunnid olid ära tõstetud) ja see oli imeline ja ainukordne kogemus näha, kuidas uus lennuk tõuseb õhku – ühegi probleemita! Ma ka filmisin õhkutõusu, aga esteetilistel kaalutlustel otsustasin, et see video on parem:
Sel samusel neljapäeva õhtul oli teine tähtis sündmus – IATOM (International Air Transport Operations Management Masters program) 13. ja 14. aasta lennud tegid ühise “grilliõhtu” Pech-David kõrgendikul/ mäeküljel, kust on imeline vaade maanduvatele ja õhkutõusvatele lennukitele, päikeseloojangule ja linnale. Oli tore õhtu kuni läks pimedaks ja koliti tagasi ENACi, kus väikese seltskonnaga lõpetasime õhtu sulgpalli mängides! :)
Viimase nädalavahetuse pühapäeval külastasin ühe tunni autosõidu kaugusel olevat linna Carcassonne, mis on tuntud enda ilusa keskaegse vanalinna poolest, täpselt nagu Tallinn. Aga ainus vahe oli see, et Tallinnast ei ole järgi ainult varemed :D. Igatahes, väike pildivalik on siin.
Aga nädalavahetused ei ole siiski ainus aeg, kui miskit toimub. Ka nädala sees leiatakse aega koos istuda õhtuti, rääkida, jagada muljeid ja teha ühiseid plaane. Eile, teisipäeval ja ühtlasi viimasel septembrikuu õhtul kutsusin seekord külalised minu poole, et jagada nendega tunnustatud eesti toitu – hapukapsast, kartulit, verivorsti, mädarõigast ja musta leiba. Lisaks pakkusin ka mõnda vene kommi, parankat ja õlut. Nii uskumatu kui ka pole, siis kõik need asjad sain siinsest vene poest, mille leidsin tänu Kaidile, mu kursaõele, kes veetis eelmise aasta Toulouse’s vahetusüliõpilasena. See on igatahes väärt kauplus, sest see on ainus koht, kus mul on õnnestunud leida tatart :).
Nüüd tuleb hakata plaanima järgmisi seiklusi ja oktoobri viimane nädal on ka sügisvaheaeg, mis tuleb kindlasti täita reisimisega – seda aega ei saa niisama raisku lasta! Esimesed plaanid on juba paigas, nüüd tuleb hakata ainult kohti broneerima :).
Tuleva nädalavahetuse plaanin veeta Toulouse vanalinnas, pildistades, ja üritades jagada kõike seda ilusat kultuuri teiega fotode vahendusel! À bientot!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar